Tapamaja, korpus viis

Blurb

"Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" on Kurt Vonneguti romaan, mis ilmus esmakordselt 1969. aastal.
Romaan on autobiograafiline. Vonnegut viibis Teise ilmasõja ajal vangina tapamaja laos, millest on ajendatud romaani pealkirja esimene osa. Pealkirja teine osa viitab ajaloolise Laste ristisõja kaudu sellele, et läbi aegade on saadetud lahingutesse noori mehi, kes pole veel lapseeast väljas.
Vonneguti romaanist võib leida postmodernismi. Tähtsaks tunnuseks on ajaline korrastamatus. „Tapamajas“ avaldub see tunnus väga selgelt. Läbi terve teose võime jälgida peategelase Billy rännakuid ajas. Billy on kaotanud seose jooksva ajaga, mistõttu hüppab ta ühest elumomendist teise. Tema ajaränded toimuvad läbi aastate, vaheldumisi, enne sõda, pärast sõda, ühel hetkel ühes paigas, järgmisel hoopis teises. Ajaränded toimuvad segaminipaisatult aastal 1955., 1945. ning ka 1963. ja veel mõningad aastad ei jää Billy rännakutes puutumata.
Antud kirjaniku ja just selle teose omapäraseimaks jooneks on ajaloo ja fantaasia segu. See on ilmselt kõige silmatorkavam asjaolu, mis läbib tervet teost.